Nimetu
kiriku rüppe. Antonio Possevino oli õigel ajal õiges kohas aga venemaad katoliikluse
rüppe tagasi ei toonud. Läbirääkimise raskuste kohta teksti palju.Tagantjärgi öelnud et
tema ül oli tuli ja vesi kokku viia. Ivan IV oli vaherahu tingimuste tulemusena kõigist
oma vallutustest pidanud loobuma. Pm lepitakse kokku, et 4. märtsiks on kõik Liivimaa
kindlustatud tugipunktid tagasi antud ja venelased lahkuvad. Poolakatele tuli anda üle
kõik kindlusedm 82 a oli aga osa kindlustest läinud rootslaste kätte. Suurtükke võisid
venelased tagasi võtta, üljäänud vara tuli siia jätta. Tartu kirikuvara tohtis samuti kaasa
võtta, poolakad lubasid venelastele anda küüdiabi.Valdava osa anti poolakatele tagasi, nt
Smolenskit ei antud tagasi.Poola väejuht oli Jan Zamoiski. Mõned teated ülevõtmisest,
toimunud oli suure nutu ja hala saatel, venelased lahkusid oma "ajaloolisest linnast".