Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg, Põhjasõda
suhtumine kirikussde muutus paremaks.
Võitlus vääraga:
Rootslased pidasid rahva uskumusi ebausuks ja hävitasid ohverdamispaiku. 1642. aastal
toimus Urvaste kihelkonnas Osula Pühajõe mäss, mis puhkes selle tõttu, et Vühandu jõele
lasi kohalik mõisnik vesiveski ehitada, mistõttu maad tabanud viljaikaldus ning talupojad
hävitasid vesiveski. Seda seostati ebausuga Jumalasse.
Hakati läbi viima nõiaprotsesse. Levinud karistus oli põletamine tuleriidal.
Rahvahariduse edendamine:
Et kindlusada luteriusu mõju peeti vajalikuks lugemisoskuse levitamist. Esialgu õpetasid
lugemist köstrid.
Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle töö võttis oma kanda Bengt
Gottfried Forselius. 1684. aastal asutti Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti
koolmeistrite ja köstrite väljaõpetamiseks.
Hakkasid levima kuulujutud, et koolid on kahjulikud. Vastuseisu murdmiseks võttis Forselius
ette reisi Stockholmi, kaasas kaks parimat õpilast- Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu.
annaabi.ee 
