Eesti uusaeg
(sellised laadnad ühtsed rahvusriigid). Venelased olid aga impeeriumis vähemuses ja sellises
eeskujud olid ehk liialt optimistlikud.
Vene keskvõimul puudus kindel rahvuspoliitika ja see kujunes välja aja jooksul. Formaalselt
puudusid vene riigis ka õiguslikud piirangud eri rahvuste jaoks- rahvusest mingeid piiranguid
ei tulenenud. Küll aga olid piiranguid seoses usutunnistusega. Kui aga need enammuselt
käsitlesid mingeid kindlid etnilisi rühmi, siis de facto olid need siiski rahvuspõhised
piirangud.
Eestlastesse ja lätlastesse suhtuti nii, et kas kohalik põlisrahvas kas saksastub või venestub, et
muud teed ei ole. Oldi siis muidugi venestamise poolt. Ei peetud võimalikuks, et tekisk
kohalik omakeelne kõrgkultuur seal vms. Kultuuriliselt suhtuti meisse alavääristavalt.
Üldine kirjaoskus rahva hulgas oli balti provintsides väga kõrge (95%), vene kubermangudes
mingi 50% max, olenes kohast.