1. Haldusõiguse mõiste - avaliku õ.se haru, mille normid regul. avalikku haldust teostavate organite moodustamist ning seejuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. ~ on õ.normide kogum, mis kehtib halduse suhtes, määrates mh kindlax võimualase tegevuse safari ja piirid korrespondeeruva üxikisiku vabadussfääri, samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele ja kaudse riigivõimu kandjad. ~ on õ.normide kogum, mis kehtib spetsiifiliselt halduse suhtes, kuid see ei täh, et h.õigus on üxnes haldusorganite ja nende tegevuse jaox. Ta regul. suhteid halduse ja kodaniku vahel ning loob seega kodanikule õ-si ja koh-si, kuid just halduse suhtes
põhimõttel. Arvanaloogilisel järg.ajamil on head dünaamilised omadused mida kind.juht.süsteemi analoogosa ning kõrge järgimise täpsus, mida kindl.numbriline osa. 33. El.ajamite programmjuht.põhimõisted- Jag:1.Aegjuht.süst. 2.Tehnoloogilisel põhimõttel töötavad süst. 3.Süst.jäiga mittemuudetava progr. 4. Süst.jäiga muudetava prog. 5.Kopeersüst. 6.Arvprog.juht.süst. Kõiki autom.juht.süsteeme mis kindl.el.ajamite töö varem kindlax määratud automaattsükli järgi on programmjuhtimine. 34. El.ajamite tsükliline programmjuht. Programmeeritava loogikakontrolleri abil- Kasut.täituorganite ühesug.korduvate liikumistsükl.realiseerimisex. Selliste el.ajamite prog.seadm.valm.mitmesug.releelise toimega kontakt.-ja kont.vab. aparaatidest.(teekonna-ja lõpplül, sammvalijad, loendurid, programmeeritava loog.sead.) Selliste ajamite hulka kuuluvad ka kopeersüst. Prog.lõikude