Siirde alas neelduvad footonid tekitavad neis elektron-auk-paare, mis tõkkekihi elektriväljas lahknevad. Elektronid suunduvad n-osasse ja augud p-piirkonda. Pooljuhitüki n- ja p-osa vahel tekib pinge. Siire hakkab toimima vooluallikana. 11 Transistor on pooljuhtseadis elektrisignaalide muundamiseks, võimendamiseks ja genereerimiseks. Signaaliks nimetatakse elektroonikas kindlaviisiliselt (enamasti perioodiliselt) muutuvat pinget, kusjuures need muutused kannavad reeglina endas mingit infot. Nüüdiselektroonika põhielement on kiip ehk terviklülitus, milles mõne ruutsentimeetri suurusele pooljuhiplaadikesele on koondatud tuhandeid ja isegi miljoneid üliväikesi transistore koos vajalike lisadetailidega, mis kõik koos toimivad tervikliku eriotstarbelise elektroonikaskeemina. 5.9. Magnetism Püsimagneteid tuntakse juba väga kaua. Nimetus tuleneb Vana Kreeka linna
optilisse vahemikku kuuluv elektromagnetlaine. Seega on elektromagnetlaine ristlaine, levikiirus lähedane kiirusele vaakumis c = 108 m/s. Lainete levikiirus v oleneb keskkonna elektrilistest ja magnetilistest omadustest. Raadioside põhieesmärk pole mitte energia, vaid informatsiooni edastamine saatjalt vastuvõtjale Moduleerimine-raadiolainete levikut kindlustav kõrge sagedus on tuntud kui kandesagedus. Edastatavad võnkumised aga madalsageduslaineteks. Kandesagedusvõnkumisi mõjutatakse kindlaviisiliselt madalsagedusvõnkumistega. See ongi modulleerimine.Resonants vastuvõtjas- Raadiotehnikas võimaldab resonants signaalide selektiivset vastuvõttu häälestada vastuvõtja raadio- või TV-saatja sagedusele.Demoduleerimine-on kaugsides protsess analoogsignaalide vastuvõtmiseks ja muundamiseks digitaalkujule. Analoogsignaal- ignaal, milles andmeid esitav tunnussuurus võib igal hetkel omandada suvalise väärtuse mingist pidevast vahemikust
spektriks lahutava) seadmena. Röntgenstruktuuranalüüs on meetod aatomite ruumilise paigutuse ning nende omavaheliste kauguste määramiseks tahkise kristallvõres, mis toimib pealelangeva röntgenkiirguse suhtes difraktsiooni- võrena. Aatomtasandite vahekaugused määratakse röntgenkiirguse lainepikkusega võrdlemise teel. Valguse polarisatsioon on E- või B-vektori võnketasandi kindel paigutus valguslaines. Polarisaator on seade, mis laseb läbi vaid kindlaviisiliselt polariseeritud valgust. Lineaarselt polariseeritud valguse korral võngub E-vektor valguslaines ühes kindlas tasandis. Ringpolariseeritud valguse korral pöördub väljavektor igal võnkel täisringi võrra. Vaadates piki valguse levimissuunda näib väljavektori lõpupunkt liikuvat piki ringjoont. Elliptiliselt polariseeritud valguse korral muutub perioodiliselt mitte ainult väljavektori asend vaid ka pik- kus. Väljavektori lõpupunkt näib liikuvat piki ellipsit.
Eem= . Selle kvandi võnkesagedus fem omab aatomi alg ja lõppolekule omaste elektroni tiirlemis- sageduste vahepealset väärtust (näiteks neeldumisel falg < fem < flõpp). Mitmeelektronilise aatomi korral iseloomustatakse elektroni kvantarvudega n, l, ml ja s. Peakvantarv n määrab elektroni keskmise kauguse tuumast. Orbitaalkvantarvu (ehk kõrvalkvantarvu) l poolest erinevad elektroni leiulained, mis on kindlaviisiliselt sulustatud tuuma läbivale teljele (või: ringlevad ümber selle telje). Kvantarv l määrab elektroni orbi- taalse impulsimomendi vektori pikkuse: l= [l (l + 1)]1/2 Orbitaaliks nimetatakse elektroni leiulaine kindlat kuju aatomis. Kvantarvu l suurenemise järjekorras tähistatakse orbitaale väikeste tähtedega s (l = 0), p (l = 1), d (l = 2), f (l = 3) jne. Orbitaali tüübi järgi räägitakse s-, p-, d- jne
Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt (soojendilt) soojus- hulga Q1 , muudab osa sellest mehaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa Q2 ära külmemale kehale (jahutile). Soojusmasina kasutegur = A / Q1 = (Q1 - Q2) / Q1 ja selle maksimaalne võimalik väärtus m = (T1 - T2) / T1 , kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid. Termodünaamilised potentsiaalid on TD süsteemi kindlaviisiliselt defineeritud energiad. Termodünaamilised potentsiaalid on siseenergia U, vaba energia F, Gibbsi vaba energia (Gibbsi potentsiaal) G ja entalpia H. Vaba energia F = U TS on "tark" (tööks muundatav) osa süsteemi siseenergiast U. Korrutis TS seevastu on "rumal" (kaootiline, korrapäratu, tööks mitte muundatav) osa siseenergiast. Entalpia H = U + pV = pV + F + TS on siseenergia ja antud oleku saavutamiseks tehtud töö pV (seisundi tekkeparameetri) summa
välise allika ja tõkkekihi elektriväljad. Siire sulgub enamus-laengukandjatele veel kindlamini kui pingestamata olekus. Seega juhib p-n-siire elektrivoolu ainult pärisuunas (p-osast n-osasse). Vastavalt toimib vahelduvvooluringi lülitatud p-n-siire ehk pooljuhtdiood alaldina, muutes vahelduvvoolu pulseerivaks ühesuunaliseks vooluks. Transistor on pooljuhtseadis elektrisignaalide muundamiseks, võimendamiseks ja gene- reerimiseks. Signaaliks nimetatakse elektroonikas kindlaviisiliselt (enamasti perioodili- selt) muutuvat pinget, kusjuures need muutused kannavad reeglina endas mingit infot. Nüüdiselektroonika põhielement on kiip ehk terviklülitus, milles mõne ruutsentimeetri suurusele pooljuhiplaadikesele on koondatud tuhandeid ja isegi miljoneid üliväikesi transistore koos vajalike lisadetailidega, mis kõik koos toimivad tervikliku eriotstarbelise elektroonikaskeemina. Allpool on toodud joonis, mis seletab p-n siirde tööd vahelduvvoolu alaldajana. 7.12
annaabi.ee 
