Eesti riigi areng
korraldamises. Eesti riikliku iseseisvuse ajastule eelnes maa kogukondliku iseseisvuse ehk
administratiivse autonoomia ajastu. Vene Ajutine valitsus andis dekreedi („Eestimaa
kubermangu administratiivsetest valitsemisest ja omavalitsuse ajutisest korraldusest“), mis
Eestimaale omistas õige avararaamilise autonoomia ning selle dekreedi elluviimise määrus
22.juunist/5.juulist 1917 lõi eestlaste maast kindlapiirdelise haldusühiku.
Autonoomia avaldus laialdases õiguses korraldada määruste abil kõiki kohalikke haldusasju.
Eesti võis määrusandlikul teel sättida kodanike omavahelist suhtlemist ning nende käibimist
riigi ja kogukonna organitega. Samuti võis ta määruste abil korraldada oma maa maksundust
ja kodanikkude majanduslikke kohustusi oma kogukonna heaoluks. Selline avaralt sisustatud
määrusandlusõigus lõi Eesti maast ja rahvast omapärase autonoomse korporatsiooni, kus Vene