XIX sajand - pöördeline sajand eesti talurahva elus
Üks
neist oli Kristjan Jaak Peterson, kes huvitus eesti keelest ja rahvaluulest. Tema sulest pärinevad
esimesed eestikeelsed luuletused. K. J. Petersoniga seostatakse eesti rahvusliku ärkamisaja algust.
Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Püsiv talurahvakoolide
võrk kujunes Lõuna-Eestis siiski välja alles pärast pärisorjuse kaotamist. Talurahvaseadused panid
aluse kindlamalekoolikorraldusele. 1838.a. loodi Tartusse Õpetatud Eesti Selts, millest sai
eestialaste uuringute keskus järgnevatel aastatel. 1840. aastate usuvahetusliikumise tagajärjel
tekkisid Lõuna-Eestis veel lisaks õigeusu maarahvakoolid. Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk
alles 1870. aastatel. Rahvahariduse lünklikkust püüti siin korvata pühapäeva- ja paranduskoolidega
ning rändõpetajate tegevusega.
Üleüldse oli 19.sajand Eestlastele üks suur muutuste sajand. Talurahval oli võimalus