"kindlamajor" - 1 õppematerjal

Riigimees Jaan Poska ja Tartu rahu

Eesti aga põrus. Punaarmee vallutas järjest Eesti piirkondi, jõuti aina lähemale Tallinnale ja teistele suurematele linnadele. Rahvaväe ebaedu põhjused peitusid vastase arvulises ülekaalus, oma relvastuse ja varustuse ebapiisavuses, otstarbeka juhtimissüsteemi puudumises ning meeste madalas võitlusmoraalis. Aastavahetusel punavägede edasitung aeglustus, üha raskem oli uute asulate vallutamine. Eestlased hakkasid alluma sõjavägede ülemjuhatajale kindlamajor Johan Laidonerile, sõjaväe varustatus paranes, suurenes sõdurite arv, Eesti sai välisabi-asi paranes. Lahinguid oli mitmeid, kuid samal ajal tuli korraldada ka riigielu. Esmatähtsaks kujunes Eesti Vabariigi majandusliku olukorra tervendamine. Esialgu oli raskusi, kuid majanduslike raskuste ületamine ja edu sõjategevuses tugevdas vaid valitsuse autoriteeti. Oli väga raske, lahinguid oli ju palju. Viimane lahing toimus 1919. aasta viimasel päeval, 31. detsembril, kui