Kirjandusteooria
tema isiksuse, tema suhtumise teistesse inimestesse kui ka tema enda individuaalsed
iseärasused. Tervikliku karakteri loomiseks kasutab autor järgmisi vahendeid: annab
tegelasele nime, kindla välimuse, ameti, päritolu ja vanemad, iseloomustab teda käitumise
ning tunde- ja mõttemaailma varal, samuti tema asendi kaudu tegelassüsteemis ( pea-, kõrval-,
episoodiline tegelane ).
Kirjandusteose tegelased esinevad kas algusest lõpuni kindlakskujunenuna või neid on
näidatud arenemises, kujunemis- ning muutumisprotsessis. Esimesel juhul on tegemist püsiva
ehk staatilise, teisel korral aga areneva ehk dünaamilise iseloomuga. Tegelase arenemist
jälgitakse kõige sagedamini romaanides.
Tüüp on ilukirjandusliku teose selline kuju, kelle iseloomus ja saatuses väljenduvad ilmekalt
teatud inimrühma põhilised loomuomadused, ühiskondliku arengu põhilised
seaduspärasused. Nt F. Dostojevski ,, alandatud ja solvatud " inimesed, A
annaabi.ee 
