Eesti kirjanduse ajalugu I
aastal kirjanduslikku poleemikasse rahvusliku liikumise aadete ja
traditsioonide kaitsjana, märkas esteetilise kutluuri teisenemisprotsessi.
1891 ,,Ühe kirjaniku päevaraamatust" - naeris välja abituid ja elukaugeid epigoonlikke kirjamehi,
sõnasõdis Vildega.
Alustanud luules, oli ta eelkõige 1888-1894 prosaist, seega eraldab aasta 1894 tema loomingu
kirjandusliigiliselt.
,,Olevikus" hakkas realistlikule põhitüübile iseloomulikult käsitlema rahva elu, kujunesid
kindlailmelisemaks kirjanduslikud arusaamad. Loobudes tööst, asus Liiv vabakutselise kirjanikuna
realiseerima oma aineid ja ideid mahukamate teostega. 1892. aastal kirjutatud, 1894 ilmunud ,,Vari"
loomingu kandavamaid teoseid - aluseks teatud ulatuses kouümbruse inimeste mälestused teoorjuse
ajastust, samuti sisaldades Liivi enese elukäiku, kuid mitte autobiograafiliselt, tegevus 1830-60.
käsitleb ühiskonnakriitiliselt seisuslikke vastuolusid, mõisnike omavoli ja julmust. ,,Vari" on