pikksilma viseerimiskiir peab olema horisontaalne GPS – koosneb satelliitidest, seirejaamadest ja kasutajad (vastuvõtjad) Mõõtmismeetodid: vastuvõtjate arvu järgi (absoluutse asukoha määramine ehk 1 ja diferentsiaalne asukoha määramine ehk 2 või enam), vastuvõtja asukoha järgi (paiksed vastuvõtjad ehk staatilised, liikuvad ehk kinemaatilised), mõõdetav suurus (koodi levikukiirus ja põhilainepikkuste vahe) Mõõtmine elektrontahhümeetriga: Vajame kindelpunkte (riiklik võrk, GPS-punktid, oma käigupunktid), orienteerimine (seisupunkt kindelpunktil +TV; vaba seisupunkt e vastulõige+TV), käigu mõõtmine (Tv ja EV statiivil; rakenda joonmõõtmise parandeid; tee kordusmõtmisi; Tasanda käik)
I Eesti riiklik geodeetilien põhivõrk I klassi võrk- 13 punkti / 7000000 II klassi võrk-199 punkti 1/5000000 Tihendusvõrk 3922 punkti 1/250000 Aluseks mõõdistusvõrgule Kupits-Kõrgendik/geodeetilise punkti kaitse Kõrgusvõrgu punkt-REEPER Pindalade määramine 1)Mehhaaniline viis- Digitaalplanimeeter 2)Graafiline- Ruut ja joonpaletid, geomeetrilised kujundid 3)Analüütiline 8. loeng Lähtepunktide valik mõõtmisel Vajame kindelpunkte: -riiklik võrk -GPS(GNSS-punktid) -oma käigupunktid - GNSS-ga 2 kindelpunkti paika ning edasi tahhümeetriga Tahhümeetriga orienteerimine ja käigu mõõtmine Orienteerimine: Seisupunkt kindelpukti + TV Käigu mõõtmine: Rakendada joonemõõtmise parandeid 1)Temperatuur, õhurõhk 2)õige prisma konstant! 3)Maa kumeruse parand 4)Maa kõrgusest tulenev parand 5)Projektsiooni parand