Albert Camus "Võõras"
Mersault tundis end seaalt pealtvaatajana.
Ta jälgis ainult detaile. Taaskord ükskõikne. Teda ei huvitanud, mis temast saab.
Ta ei palnunud lunastust, kuigi tema juurde saadeti korduvalt vanglavaimulik.
Ta ei soovinud temaga kõnelda ning saatis ta iga kord minema. Viimasel korral
sai ta vaimuliku peale vihaseks ja karjus talle kõik, mis südamest tuli.
,,Minul ei ole pealtnäha midagi hinge taga. Aga mina olen endapeale kindel,
kindel kõiges, palju kindlam kui tema, kindeloma ellus ja surmas, mis peatselt
tuleb. Jah, mul pole muus kui see. Aga vähemalt valitsen ma tõde nii, nagu tõde
valitseb mind. Mul oli õigus ja on praegugi õigus, mul on alati õigus. Ma elasin,
nagu ma elasin, ja oleksin võinud elada ka teisiti. Ma tegin seda, aga mitte
toda. /---/"
annaabi.ee 
