Eesti- ja Liivimaa 18.-19. sajandil
Kindralkuberner ja tema ülesanded
Kindralkuberner esindas kõrgemat võimu valitsuse nimel kindralkubermangus.
Kindralkuberneri võimupiirid olid üsna ulatuslikud ning sisuliselt võrdsed ministri
omadega. Ta oli kubermangude administratiivaparaadi kõrgeim juht, teostades
järrelvalvet kõigi tsiviil,-politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Kindralkubernerile
allusid kubermangu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil
paiknevad sõjaväeosad. Kindarkubernerideks olid enamasti kõrgemad
sõjaväelased.
Kroonupalat, hoolekandevalitsused ja sisekaitseüksused
Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat,
hoolekandevalitsus ja politseivalitsus. Kroonupalatit juhtid viitsekuberner. See
oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus
rahandusministeeriumile. Kroonupalati esmaseks ülesandeks oli maksude
kogumine ja nende üle arvestuse pidamine ning riigile toiduainete ja materjalide
hankimine