Luxembourgil on SKT/in kõrgem kui Eestil ja Venemaal. Joonis 3. Eesti, Venemaa ja Luxembourgi sissetulekuindeksi võrdlus. Eesti Luxembourg Venemaa 47 5 53 Sissetulekuindeksi arengutrend Luxembourgil on sissetulekuindeks on läbi aastate stabiilselt tõusnud, kuid aastal 2005 oli langus kõigil kolmel riigil, mis oli põhjustatud masust. Eesti ja Venemaa sissetulekuindeks on 1995 2005 kindalalt tõusnud ja nüüd on kõik kolm riigi sissetulekuindeks tõusma hakanud. Joonis 4. Eesti, Venemaa ja Luxembourgi hariduseindeksi võrdlus. Eesti Luxembourg Venemaa 13 53 49 Haridusindeksi arengutrend Eesti haridustase on väga kõrge, 1985 2003.a kasvas Eesti hariustase jõudsalt. Lu xembourgi ja Venemaa on kasvanud läbi aastate aeglasemalt kui Eestil. Joonis 5
Suurema doosiga uuringud – jämesoole röntgeniuuring, rindkere või kõhu CT, luude isotoopuuringud – jäävad madalasse riskikategooriasse (1:10 000 – 1:1000). Kuna meil kõigil on risk 1:3 haigestuda vähki ka siis, kui meil kunagi elu jooksul ei ole tehtud ühtegi röntgeniuuringut, siis on eelpoolmainitud suurema kiirgusdoosi gruppi kuuluvate uuringute tegemisel lisanduv riskitase ikkagi väga madal. Nii kaua kui on kindalalt vajalik radioloogilise uuringu tegemine õige raviotsuse tegemiseks, tuleb uuringuga kaasuv risk lugeda väiksemaks ioniseerivast kiirgusest tulenevast väikesest kiirgusriskist. Samuti tuleb silmas pidada tõika, et kuna suuremat kiirguskoormust andvaid uuringuid tehakse tõsisemate tervisehäirete põhjuste väljaselgitamiseks, siis ka oodatav kasu tehtud uuringust on seda suurem, mida tõsisem on haigus. Mis on mitmete sagedaste röntgeniuuringute tagajärg?