Eesti rahvariided
klaashelmeid, kaela- ja käevõrusid, sõrmuseid). Vööl rippusid nuga ja nõelakoda.
13. 17. sajandist rohkem andmeid piduliku rõivastuse kohta. Algul ilmnesid peamised
erinevused varasemast kaunistustes ja ehetes. Pronksspiraale asendasid tinast naastukesed e
tinulised. Ilmusid täiesti uut laadi ehted: sõled, klaas- või hõbehelmestest keed paatrid, suured
hõbehelmed krõllid.
14. sajandist pärinevad esimesed silmkoes kindakatked, 17. sajandiks oli silmkoes kudumine
Eestis üldine.
Suuremad muudatused ilmnevad 17. saj Põhja-Eestis. Naised hakkasid kandma käisteta särgi
peal lühikest linast pluusi käised. Varasema mähitava vaipseeliku asemele tuli kitsas
kokkuõmmeldud ümbrik. Abielunaiste peakattena levis liniku asemel tanu.
Rohkem teateid ka meesteriietuse kohta. Vanapäraste pikkade pükste asemel hakati Põhja-Eestis,
hiljem kogu Eesti alal kandma põlvpükse. Varasemad umbkuued olid oletatavasti juba 15
annaabi.ee 
