Eesti XX sajandi algul
Anti
korralduse luua punaarmee ja punaarmee laevastik. Saksa sõjaväe juhtkond otsustas,
et selline deklaratsioon tühistab ka relvarahu sõlmitud Nõukogude Venemaaga.
Pealetungi alguspäevaks määrati 14. veebruar, 17. veebruaril saadeti valitsuse
raadiogrammi, et järgmisest päevast jätkub sõda Venemaaga, sest relvarahu on
katkestatud. Lenin saatis telegrammi, et on nõus kirjutama alla dokumendi, kuid
ignoreeriti seda ja sõda jätkus.
Põhja-Eestis opereeris 8. armee, kindral Kinchblach. Läänest asusid Eesti mandrit
valmima 68 armee korpus, kindral A. Seckendorff. Lõunas, Läti aladelt lähenes Eesti
aladele 60. armee korpus, kindral-letinant Papprite.
Enamlaste sõjalised jõud- Punakaartlased olid halvasti relvastatud (konfiskeeritud
jahipüssidega), ilma korraliku väljaõpeta ning nad olid killustatud. Tartus, Narvas,
Pärnus oli suuremad üksused, kuid nad olid salkadeks jagatud, et nad võtaksid üle
Mõisasi ja konfiskeeriksid vara
annaabi.ee 
