TORI RAHVARÕIVAD
lambapruuni värvi. Eelkõige kanti pikk kuube külma ajal ja isegi
kasuka peal.
Lõike poolest on Tori kihelkonnas kantud nii "laia seljaga" kuubesid
kui ka "händega" kuubesid. "Laia seljaga" kuub on oma nimetuse
saanud sellest, et kuue seljaosa on ühes tükis. "Händega" kuub aga
sellest, et seljal asetsevad püstvoltide grupid modustavad nagu
hännad ehk sabad. Kuna voldid asetsesid tihedas kimbus, nimetati
neid veel kimpvoltideks. Voldid said alguse pisut ülalpool taljet ja neid
oli kaks kimpu. Üks kimp koosnes 35 voldist.
Pikk kuub
Kuub ulatus poole sääreni ja seda oli kombeks kanda rinna
eest lahti, st kinnitushaagid algasid alles vöökohast või pisut
ülevalt poolt. Pikk kuue peal kanti kaks ringi ümber keha
mähitud võrkvööd või pussakat.
rüü
Meeste rüü kohta on andmeid juba 18. sajandist. Rüü tehti
linasest riidest ning eelkõige oli see töörõivas, mida kanti
suviste tööde juures.