Barokiajastu
kaunistatud särgi varrukad. Need olid küünarnuki kohal kinni seotud, randmed jäid
vabaks. Moodsa lisandina säilisid põlled. Moodi läksid triibulised kangad.
90-ndatel aastatel hakati drapeeritud seelikuosa tagant padjaga üles tõstma,
rõivastus muutus ülekoormatuks.
Sajandi lõpus tekkisid eraldi rõivad, mida kanti mitteametlikel
õukonnasündmustel, päevastel kokkusaamistel ja hiljem ka teatris. Nende
tegumoed sarnanesid idamaistele kimonodele ja kaftanitele.
Hakati kandma ka mantood. See oli eest avatud avar ja pikk mantlitaoline rõivas,
mida kanti korseti ja seeliku peal. Hõlmad sai õukonnakleidi sarnaselt puusadele
kinnitada. Vastavalt seisusele oli mantoo slepiga. See õmmeldi hinnalistest
kangastest, vahel oli plisseeritud. Alusseelik oli rikkalikult kaunistatud.
Soengud. Lisaks "kapsapeasoengule" tuli 1680.a paiku moodi nn "fontange"
soeng, mis sai alguse ühelt Louis XIV favoriidilt, kelle soeng jahil olles laiali
annaabi.ee 
