Eesti ajaloolised katused
Kasutatakse ka leppa, mida vanasti peeti vaese mehe katuseks, mis aga kaasaegsete
immutusvahenditega töödeltult ei jää kestvuselt alla teistele puuliikidele. Algne tehnika oli pakkude
käsitsi lõhestamine, mis garanteeris väga kauakestva materjali, kuna puukiud jäid kahjustamata.
Tänapäeval kasutatakse seda tehnoloogiat veel Sveitsis ja Saksamaal. Kimmide löömisel jäetakse
väiksed vahed, et neil oleks niiskudes võimalik paisuda. Katte paksuse tõttu peetakse kimmkatust
puitkatustest kõige vastupidavamaks.12
12 Pere, R. Looduslikud Ehitusmaterjalid. Tallinn 2008. Lk 48.
2012
13
Kimmid saetakse pikkusega 500- 750 mm laiusega 75 mm. Õhema otsa paksus on 3 mm ja
paksemal 13 mm. Roovlattide vahekaugus sõltub sellest, mitmekihiline on kate. Kahekihilise katte
puhul on roovlattide vahekaugus 340 mm, kolmekihilisel kattel 230 mm