Tõde ja Õigus II Terve tekst
,,Nõnda räägib ta alati,
kui Andresest jutt tuleb. Isegi isale ütles ta kord seda, nii et pidi virutada saama."
,,Kuhu sa tahad siis minna või mis sa mõtled tegema hakata?" küsis Indrek vennalt, kes oli talve
jooksul nagu täieks meheks sirgunud.
,,Seda ma praegu ei tea," vastas Ants, ,,aga küllap leidub ilmas ka seda, mis mina tegema
hakkan. Ma lähen ükskõik kuhu ja teen ükskõik mis."
,,Lähed ennem teisele sulaseks, kui oled Vargamäel peremeheks?" küsis Indrek kimbutavalt.
,,Miks siis just teise sulaseks?" küsis Ants põrnitsevalt vastu. ,,Oled sina kellegi juures
sulaseks?"
,,Miks sa siis nüüd Indrekule nõnda vastad," püüdis ema poissi taltsutada.
,,Muidugi olen ma sulaseks, mis sa siis arvad," vastas Indrek vennale.
,,Jääh!" osatas Ants uskumatult. ,,Nüüdu mul sulane! Tunnen su sulasepõlve! Saksa mängid sa.
Aga muidugi: minust saksa ei saa ja sellepärast pean mina sinu ja ema arvates Vargamäele
jääma. Mina olen ju selleks paras."