Kristallid
Porsumise, näiteks
limoniidistumise tõttu võib pind olla kollakas või pruun. Struktuurilt on
kimberliit jämedateraline ja porfüüriline, sageli esineb ksenoliite. Levinuimad
fenokristalle moodustavad mineraalid on oliviin, enstatiit, diopsiid, flogopiit,
rombiline pürokseen ja ilmeniit serpentiinistunud oliviinist, flogopiidist,
perovskiidist jne koosnevas põhimassis. Aktsessoorseteks mineraalideks on
sageli kaltsiit, ilmeniit, kromiit ja mõnikord ka teemant. Just viimane ongi
kimberliidi tuntuse põhjuseks, sest kimberliit on põhiline loodusliku teemanti
allikas. Peale kimberliidi võib teemante leiduda ka lamproiidis.
Peale selle, et kimberliit on teemandisisalduse tõttu majanduslikult tähtis, on ta
oluline ka geoloogidele, sest pakub vahetut infot vahevöö ülemise osa koostise
kohta.
Kimberliit esineb enamasti vertikaalsete või järsu kaldega soontes, mida
nimetatakse diatreemideks. Diatreemide aines, sealhulgas teemandid,
pärinevad vahevöö ülaosast
annaabi.ee 
