Humanistlik suund kunstiteraapias
Ta varjas
tugevaid minnalaskmistundeid oma isa suhtes, kes oli uuesti abiellunud ja kes ei tunnistanud kunagi
teda kui kunstnikku. Ken kannatas mitmete depressiooni tunnuste all, mis olid segu süümepiinadest
ja allasurutud vihast. Tal olid paranoilised kujutlused, hüsteerilised sümptomid ja mitmed
psühhosomaatilised kaebused. Ta kõikus impulsiivse käitumise ja unistamisstaadiumite vahel. Talle
pandi diagnoos kui ebaadekvaatne isiksus passiiv-agressiivsete kalduvustega ja seksuaalse
kimbatusega.
Mitmete autoportreede ja kogetud unenägude kaudu suutis Ken lahendada oma identideedi
konfliktid ja liikuda suurema enese-aktualiseerimise suunas, alguses üksi, hiljem grupis. Esimese
pildi kohta, mis ta gruppi tõi (pilt 1), rääkis ta järgmist: "See olen mina nagu ahv esinemas oma
emale, et talle meeldida... Ma käitun nagu abitu kloun..."
Järgmisel pildil (pilt 2) kujutas ta ennast raamitult nagu mängukaardil. Tema tunded selle pildi
annaabi.ee 
