BERNARD KANGRO ELU JA LOOMING
04.1905) tütar kes ristiti
salmeks (Abielludes sai kongo nime, suri 1988) .Vana kalendri järgi (5.09.1910)
sündis perre teine laps,kes ristiti bernhardiks, kuid hiljem soovis asjaosaline
nimest h -tähe ära kaotada .Bernard Kangro isa suri koledasse surma ,nimelt kui
ta 1944. Aaastal sügisel Vana-Antsla vallamajja normivilja läks viima, ei tulnud
ta enam tagasi omal jalal, vaid vanker tõi koju tema surnukeha.Koolis käis
kirjanik kõigepealt Kiltres ja Antslas, 1929 lõpetas Valga poeglaste
gümnaasiumi. Pärast suurt kaalumist, kas rahakott ikka võimaldab, suundus
Kangro siiski Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. Kangro pere oli vaesusesse
tõuganud traagiline tulekahju, kus kirjaniku vanaisa hukkus põlevas rehes.
Perekonnamüüt räägib, et tuhast olla leitud tema süda. Seda lugu on kirjanik
korduvalt meenutanud, viimati "Kipitais"(vt. lisa 3), motiivile on rajatud ka
poeem "Süda ei põle ära"(vt. Lisa 4).