Abiks geograafia eksamiks õppimisel
Tarkivimid on enamasti väga kõvad. Tuntuim neist
on graniit ehk raudkivi.
Välisjõud murendavad pidevalt maapinnal asuvaid kivimeid ja knnavad tekkinud peenemat
materjali nõgudesse ja veekogudesse, kus see kuhjub, setib kihtidena: ikka uus kiht eelmise peale,
nii tekivad settekivimid.
Algul on settekivimid pehmed ja pudedad, aja jooksul aga tihenevad järjest uute kihtide raskuse
mõjul ja kivistuvad.
Liivast saab ajajooksul liivakivi, mudast ja savist kiltkivi.
Lubja-, liiva- ja kiltkivimid on kõige laiemalt levinud settekivimid Maal.
Settekivimid tekivad ka taimede ja väikeste organismide surnud jäänustest. Nii on tekkinud turvad,
põlevkivi, pruun- ja kivsüsi, nafta ja maagaas, fosforiit, kriit ja paljud teised maavarad.
Settekivid ladestuvad Maa pealispinnal või veekogude põhjas.
Moondekivimid on tekkinud teiste kivimite muutumisel.
Kui näiteks settekivimid satuvad maakoore vajudes suurde sügavusse, kus on kõrge temperatuut ja
annaabi.ee 
