Eesti uusaeg (1710-1900)
Mõisamaad olid
maksuvabad (osa aadliprivileegidest). Talumaad olid aga maksualused. Sealt tuli
talupojal makse maksta. Mõisamaid haritakse nii nagu varemgi (taludest tulnud tööjõu
abil, ehk teotöö abil). 18. sajandil toimus mõisa elu läbi mõisavalitseja, kes
mõisamajandust juhtis, mõisnik tihti mõisas ei elanud. Valitseja käsutas, juhatas ja
kontrollid, tihti oli tema käes ka raamatupidamine. Praktilisi töid juhatasid kupjad.
Alamaid kupjaid nimetati kilteriteks. Mõisavalitseja oli tihti sakslane, sageli
väljaspoolt tulnud, kus olid paremad agrotehnilised teadmised. Kupjatasandist ja sealt
allapoole oli mõisateenistujad enamasti kohalikud. Ameteid mõisas oli mitmeid.
18. sajandil tekib Lääne-Euroopa turu kõrvale Vene turg. Tuleb puhtalt teravilja
väljaveo kõrvale viinapõletamine ja produkti ehk viina turustamine Venemaal. Ka
viinavajadus oli Venemaal väga suur. Balti vili viina näol jõuab Peterburi. Mitte ainult
eratarbija lauale
annaabi.ee 
