Vooremaa maastikurajoon
ja ebasümmeetrilisi ehk komeetvoori. Esimestel on kõrgeim koht voore keskel, teistel on
liustikupoolne ots tömp ja see on kõrgem ning laiem, distaalne osa aheneb ja madaldub järk-
järgult. Tugevasti ahenevate otstega on läätsvoored. Kõige iseloomulikumad on aga leivapätsi
meenutavad, sujuvalt otstes madalduvad ja ümarduvad voored (Rõuk 1974).
Väga pikad ja laiad ning laugete nõlvadega on hiidvoored (Koimula). Laiu ja lamedaid
vorme nimetatakse kilpvoorteks. Tüüpiliste voorte kõrval esineb ka valdavalt kruusast-liivast
koosnevaid suhteliselt kitsaid oosilaadseid kõrgendikke. Need on voorjad künnised ehk
drumlinoidid, millel on tüüpiliste voortega võrreldes järsemad nõlvad (kalle üle 10). Voored
asuvad kas ühes reas üksteise taga, moodustades voorte ahela, või kerkivad keelisjalt üksteise
vahelt nii, et iga naabervoor on eelnevate suhtes nihutatud vähemalt poole pikkuse võrra.
annaabi.ee 
