"kilpkonnadega" - 1 õppematerjal

Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused

nende isendeid ei mahukski maailma nii arvukalt kui putukaid ja muid lülijalgseid (kellest paljud on lausa mikroskoopilised). Lülijalgsetel, nagu muudelgi algsuustel, asub skelett keha pinnal, selgroogsetel aga tekib teissuuste kombel keha sees, luustikuna. Pindala kasvab võrdeliselt pikkuse ruuduga, ruumala (ja mass) kuubiga! Välistoesega suur loom on raskem ja kohmakam, kui sama suur loom sisetoesega – meenutagem evolutsiooni vastavat “katset” kilpkonnadega. Liiga suurtel putukatel kuluks kogu energia välistoese liigutamisele. Liiga pisikestel selgroogsetel ei mahuks jälle luustik keha sisse ära. 115.Seljakeeliku ja selgroo saatus selgroogsete ( Chordata ) evolutsioonis. Närvitoru ümber ja selle kaitseks tekkis alguses kõhrene, hiljem luustunud selgroog. See kõhrene või luine toes tõrjus järkjärgult seljakeeliku välja. Selgroolülid tekivad algul kahe kaarena, ülalja allpool seljakeelikut; lõpuks asendavad seljakeelikut lülikehad.