Eukarüoodid (Grypania spiralis) MIKROORGANISMID (arhed, tsüanobakterid) 410440 miljonit aastat tagasi ÜRGRAIKAD (Cooksonia, Rhynia) 280360 miljonit hiiglaslikud eostaimed (Pärisraikad ehk kollad, kidad, sõnajalgtaimed) VANAAEGKOND (PALEOSOIKUM) ORDIVIITSIUM Selgrootud Mereselgrootud (trilobiitide levimine ja 500600 miljonit aastat tagasi VETIKAD (Clorophyta) SILUR Lõuatute selgroogsete kilpkalade ilmumine. DEVON Kilpkalade õitseaeg. Vihtuimsete kalade ilmumine. Esimesed luukalad. KARBON Sõnajalgtaimede õitseaeg. Seemnesõnajalgtaimede ilmumine. Kahepaiksete õitseaeg. Esimeste roomajate tekkimine. Lendavate putukate, ämblikkude, skorpionide ilmumine. PERM Paljasseemnetaimed (seemnesõnajalad, kordaiidid, okaspuud, hõlmikpuud, palmlehikud). Loomahambuliste roomajate tekkimine. KESKAEGKOND TRIIAS Esimesed imetajad. JUURA Ürglinnu ilmumine. KRIIT
soomustega. Lisaks oli neil väike suu, mistõttu said nad süüa vaid väikeseid toidupalasid. Paljud nendest kaladest, nagu Hemicylaspis olid ilmselt kohandatud 7 elama järvede- ja jõgede põhjas, millele viitab nende lame kõht. Hemicylaspise ebakorrapärase saba ülemine uim oli välja venitatud, kui ta ujudes liigutas seda, siis kaldus looma pea enne alla- kui ülespoole. Vastupidiselt kilpkalade hulka kuuluvat Heraspis´t iseloomustas aga kaardus kõht ning väljavenitatud uim saba all, mis aitas ujmisele kaasa. See viitab sellele, et kala ei ujunud veekogu põhjas. Kilpkaladel ei puudunud mitte ainult lõualuud, millega närida, vaid ka paarilised uimed, mis annavad tänapäeva kaladele stabiilsuse ja kontrolli liikumisel. Arvatakse, et kilpkaladel oli kõhreline siseskelett. Kilpkalade õitseng oli Devoni ajastul, kuid nad kadusid ajastu lõpul lõpul.
annaabi.ee 
