Metsabotaanika
Lehelaba on üld-kujult kolmnurkjas, kaheli- kuni kolmeli
sulgjas. Lehelaba kinnitub leherootsule rõhtsalt. Eoskuhjad reana lehe alumise külje
serval, algul ka veel kaetud alla-käändunud leheservaga. Eosed valmivad juulist
septembrini. Kilpjalg paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil. Eesti metsades
kasvab ka veel teine kolm-nurkse lehekujuga sõnajalg harilik kolmissõnajalg -
kuid selle taime kasv ei ületa 30 cm.
Kasutamine: kilpjalakloon (sama risoomi küljest lähtuvad taimed) suureneb aastas
keskmiselt 36 cm, taime leviku kiiruse järgi saab määrata nt. metsatee vanust jms.
Kilpjala risoom sisaldab rohkesti tärklist, mistõttu on teda toiduks kasutatud nii
Euroopas, Lõuna-Ameerikas kui Austraalias. Samuti kasutati risoomi õlle
pruulimisel ja suurepärase kliistri valmistamisel. Söögiks kasutatakse ka kilpjala
noori lehti, nt. Kaug-Idas on restoranist võimalik tellida kilpjala suppi. Enne
annaabi.ee 
