ehitise mass on sellest miljoneid kordi suurem. Seega kasutatakse mõõtühikuid detsimaeesliidetega ehk põhiühikute kordseid (nagu selgus peatükist "Mõõtühikud ja tähised"). Nii nagu arvutimaailmas ei räägita üldjuhul baitidest, vaid selle asemel kilobaitidest (1 KB=103 baiti), megabaitidest (1 MB=106 baiti), gigabaitidest (1 GB=109 baiti) ja tänapäeval ka lausa terabaitidest (1 TB=109 baiti), kasutatakse ka N (njuutoni) asemel suurust kN (kilonjuuton), mis on 103 ehk 1000 N. Harvemini ja üldjuhul vanemas kirjanduses võib kohata ka suurust 1 meganjuuton (1 mN = 106 N). Nüüd harjuta jõu ühikute teisendamist, et saada aimu kui suur jõud on kN ja mN ning vastupidi millist jõudu tekitab 1 kg või 1 t. Harjuta jõuühikute teisendamist Täida lüngad õigete arvudega. 1 kN on______N. 1 kg mõjub maale jõuga______N. 1 N mass maapinna lähedal on______kg ehk______g. 1 kN mass maapinna lähedal on______kg ehk______t.
just nii palju, kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vedelik. Mõte on täpselt sama, aga pisut erinev sõnastus annab meile ootamatu vihje: kaaludes keha vedelikus ja võrreldes tulemust sama keha kaaluga kuival, võrdleme me tegelikult keha tihedust vedeliku tihedusega. Teeme kohe selgeks ka massi ja kaalu suhte. Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon. Tähis P. SI-süsteemi mõõtühik N (njuuton) või kN (kilonjuuton). Kuid juurdunud arusaama kohaselt oleme harjunud kaalu ja ka jõudu mõõtma tonnides. Kaal 1 tonn on võrdne raskusjõuga 9,81 kN Sama võib öelda näiteks ühe tonni tõmbejõu kohta. Kuna aga praktikas on sügavalt juurdunud tonn, kui kaaluühik nii laeva andmetes kui lastikäsitluses, siis eristame selles kursuses massi ja kaalu vaid siis, kui see on selguse või korrektsuse huvides hädavajalik. 3.1.3 Ujuvusjõud (üleslükkejõud) ja ujuvus
annaabi.ee 
