Tahke keha mehhaanika.
Siit on näha, et C pole antud gaasihulga jaoks konstant, vaid sõltub sellest, kuidas muutuvad
p ja V temperatuuri muutudes. Et vedelike ja tahkete ainete korral on soojuspaisumine väga
väike, siis seal on ka C praktiliselt jääv suurus. Meie oma katses võime aga valida väga
erineva elastsusega kummiballoone, saame ka erinevad rõhud ja dT-le vastavad ruumala
muudud, seega ka erinevad soojusmahtuvuse väärtused. Gaasi soojusmahtuvuse (erisoojuse,
kilomoolsoojuse) kõikvõimalikest väärtustest kasutatakse kahte täpselt defineeritavat: 1) iso-
hooriline (jääval ruumalal) Cv , cv ja Cmv ; 2) isobaariline (jääval rõhul)
C p , c p ja Cmp .
Isohoorilise protsessi korral on valemis (5.16) dV = 0 ja saame ideaalse gaasi siseenergia
muudu avaldada:
dU = Cv dT . (5.17)
Termodünaamika esimesele alusele (5.15) saab nüüd anda kuju:
annaabi.ee 
