4.3. Gaasi erisoojus jääval ruumalal ja rõhul. Gaasi erisoojust arvutatakse tavaliselt kahe ideaalse protsessi puhul jääval ruumalal ja rõhul. Gaasi erisoojus jääval ruumalal e. isohoorne erisoojus . Olgu meil kinnises balloonis gaas massiga 1 kilomool. Gaasi maht jääb konstantseks ( V=const), st gaas ei saa paisumisel tööd teha.Gaasi kuumutamisega kaasneb ainult tema siseenergia suurenemine, mis väljendub temperatuuri tõusuga T1-lt T2-ni. Kogu 1 kilomoolile gaasile antud soojuse saab määrata erisoojuse kaudu, arvestatuna jääval mahul (Cv) ja temperatuuride vahega: qv = Cv (T2- T1) = Cv(T) (42) Indeks V erisoojuse tähise C juures viitab sellele, et antud suurused on mõõdetud protsessil jääval ruumalal. Võrrandist (42) saame: Cv = qv / T (43)
Ideaalgaasis liigub iga aineosake sirgjooneliselt kuni põrkumiseni naaberosakesega või gaasi piirdepinnaga. Molekulide põrked vastu piirdepinda põhjustavad rõhu. Ideaalgaasi molekulaarkineetilisest teooriast tuleneb k on Boltzmanni konstant, k = 1,3810–23 J/K Võrrandite kooslahendamisel ning mõlema poole läbikorrutamisel gaasi mahuga V saame pV nVkT. nV = N – gaasimolekulide koguarv mahus V , siis pV = NkT Ideaalgaasi ühele kilomoolile: pVµ = N0kT Tähistame N0k = µR, siis pVµ = µRT - Mendelejevi võrrand kus µ – moolmass, kg/kmol R – gaasi konstant, J/(kg·K) Universaalne gaasikonstant Ṝ= µR = N0k = 6,0220·1026·1,38·10-23 = 8314 J/(kmol·K) pv = RT Clapeyroni võrrand Ideaalgaasi termiline olekuvõrrand. Ideaalsete gaaside segu: (Termodünaamikas vaadeldakse mehaanilisi segusid, gaaside vahel keemilise reaktsioone ei toimu). Iga gaas segus võtab oma alla alati kogu gaasi anuma mahu ja
annaabi.ee 
