kirjutage lahtrisse 3). Järgmiseks võtke paremalt äärest joonlaud ja vedage see verdu juurde. 3) Üleval vedrust vasakul saate muuta kollase massi suurust. Riputage kollane mass vedru klüge ja kandke mass väärtus “Mõõtmistulemuste” all toodud tabelisse 1. Seejärel mõõtke sinise ja rohelise joone vaheline kaugus. Kandke ka see tabelisse 1. Teisendage pikenemine kindlasti meetritesse ja mass kilogrammidesse. NB! Jälgige, et te ikkagi suudaksite vedru pikkuse muutust mõõta; liiga väikeste massi muutuste korral võib olla ei suuda te väga täpselt pikenemist määrata ja liiga väikse elastsuse korral võib olla vedru venib liiga pikaks. 4) Arvutage vastavalt valemile (2) kollase massi raskusjõud ja täidke see tabel. Seejärel arvutage ka valemi (4) järgi vedru elastsustegur ning täidke tabel. Katse II: Tundmatute kehade massi määramine
Need jôud on väga tugevad, sest peavad ületama prootonitevahelist kulonilist tôukejôudu, kuid need jôud môjuvad väga väikesele kaugusele ( 10-15m _ 10-14m ). 254. Tuuma massidefekt seisneb selles, et tuuma moodustavate neutronite ja prootonite kogumass eraldi vôetuna on väiksem, kui selle tuuma enda mass Mt. M = N . mn + Z . mp _ Mt , kus N on neutronite arv ja mn = 1,00866 - neutroni mass; Z on prootonite arv ja mp = 1,00728 - prootoni mass. 255. Kui massidefekt teisendada kilogrammidesse ja korrutada valguse kiiruse ruuduga saadakse tuuma seoseenergia. See energia vabaneks, kui antud tuum neutronitest ja prootonitest "kokku panna". E = 1/12 moc . M . c2 , kus moc= 1,995 . 10-26 - süsiniku aatomi mass c = 3 . 108 m/s 256. Tuumareaktsioonideks nim. kas tuumade endi vôi tuumade ja muude elementaarosakeste vastasmôju tulemusena tekkivaid lagunemisreaktsioone, millega vôib kaasneda nii energia neeldumine kui ka vabanemine.
annaabi.ee 
