Kunstiretsensioon- Merle Kannus
Näitusest jäi silma see, et Kannus oma loomingus inimestel nägusid kujutanud ei ole,
olid vaid lihtsalt naturaalset tooni näolappideta pead.
Läbivaks teemaks sellel näitusel oli ilmselt nõukogudeaegne Eesti, sest seal võis näiteks näha
maali pealkirjaga „Pirita jõgi“, millel kujutati kolme jões suplevat noorukit ja vanamoodsat silda,
aga tänapäeval sellist vaatepilti mainitud kohas ette ilmselt ei tuleks. Veel jäi meelde maal, millel
üks vanaproua talongide eest poest kilodeviisi suhkrut oli toomas – viitab selgesti nõukogude
ajale.
Minu lemmikuks kujunes maaliteos „Meil on uus vaip“, mille heledate värvide ning sisu kooslus
mulle väga meelejärgi olid. Sellel oli kujutatud kaht prouat akende vahel, olles ise
vastaskortermajades. Nagu pealkirigi ütleb, andis üks neist teisele teada, et on omale uue vaiba
ostnud. Kuna sel ajal väga telefonidega ei räägitud, siis nad vahendavadki infot endamoodi
mugavalt
annaabi.ee 
