Kaheksa bitti moodustavad ühe baidi. Baidil saab olla 2 astmes 8 ehk 256 erinevat seisundit, seega võib tema abil kujutada täisarvu, mille lubatud väärtuste hulk on 0 kuni 255. Suuremad mälumahu ühikud on defineeritud järgmiselt: 1 kilobait = 2 astmes 10 baiti = 1024 baiti; 1 megabait = 2 astmes 20 baiti = 2 astmes 10 kilobaiti = 1048567 baiti. Programmeerimise algkursus 15 - 89 Mälu võib endale ette kujutada ühe hästi suure tabelina. Näiteks 1 kilobaidine mälu oleks tabeli kujul järgmine: -------------------- | Aadress | Sisu | +---------+--------+ | 0 | 1 | | 1 | 0 | | 2 | 240 | | 3 | 255 | . . . | 1022 | 8 | | 1023 | 128 | -------------------- Selleks, et mälupesa sisu lugeda või sinna midagi kirjutada, pöördub protsessor mälupesa poole tema aadressi kaudu. Lugemine ei muuda mälupesa sisu, kirjutamise korral läheb mälupesa vana väärtus kaduma ja asendatakse uuega
kahendnumber. Kaheksa bitti moodustavad ühe baidi. Baidil saab olla 2 astmes 8 ehk 256 erinevat seisundit, seega võib tema abil kujutada täisarvu, mille lubatud väärtuste hulk on 0 kuni 255. Suuremad mälumahu ühikud on defineeritud järgmiselt: 1 kilobait = 2 astmes 10 baiti = 1024 baiti; 1 megabait = 2 astmes 20 baiti = 2 astmes 10 kilobaiti = 1048567 baiti. Mälu võib endale ette kujutada ühe hästi suure tabelina. Näiteks 1 kilobaidine mälu oleks tabeli kujul järgmine: -------------------- | Aadress | Sisu | +---------+--------+ | 0 | 1 | | 1 | 0 | | 2 | 240 | | 3 | 255 | . . . | 1022 | 8 | | 1023 | 128 | -------------------- Selleks, et mälupesa sisu lugeda või sinna midagi kirjutada, pöördub protsessor mälupesa poole tema aadressi kaudu. Lugemine ei muuda mälupesa sisu, kirjutamise korral läheb mälupesa vana väärtus kaduma ja asendatakse uuega.