Äike
sonariks nimetatud ülitundliku aparatuuri abil registreeritav, jääb see
inimese kõrvale märkamatuks. Kontrollis võib teha paugu pilvise
taeva all ja oodata , kas kajab. Müristamine venib pikale hoopis lihtsal
põhjusel. Välk on haruline ja mitu kilomeetrit pikk ning pauk jõuab
tema ühest otsast vaatlejani mitu sekundit hiljem kui teisest otsast.
Välgu voolutugevus ja võimsus on imposantsed, kuid inimese poolt
järele tehtavad. Voolutugevus jääb tavaliselt 100 kiloampri piiridesse
ja saavutab väga harva 200 kA. 1000 megavolti ja 100 kA teeb
võimsuseks 100 gigavatti, mis ületab küll paljukordselt maalima
suurimat elektrijaama(Kolme Kuristiku Tamm Hiinas: 18, 2 GW), kuid
jääb pea tuhat korda alla Michigani ülikooli 40 000- gigavatisele
HURCULES- laserile. Paradoksi seletab kestus. Välk kestab vaid
kümnendiksekundit ja tema koguenergia jääb tavaliselt alla megavatt-
tunni, HERCULES-laseri välge aga kestab kõigest kolm korda