mõiste ning sõnastas elektrivoolu ja magnetismi vastastikuse mõju põhilised seaduspärasused. Praktikas kasutatakse sageli ampri kordseid mõõtühikuid: kiloamper 1 kA = 1·103 A = 1000 A milliamper 1 mA = 1·10 -3 A = 0,001 A mikroamper 1µA = 1·10 -6 A = 0,000001 A nanoamper 1nA = 1·10 -9 A = 0,000000001 A. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, nõrka voolu sõltuvalt selle suurusest milli-, mikro- või nanoampermeetriga, tugevat voolu amper- või kiloampermeetriga. Taskulambi voolutugevus on veerand amprit. Auto käivitamisel on voolutugevus käivitis enamasti vahemikus 100...200 A. Taskulambipirni voolutugevuse sõltuvus ajast. Voolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt suunda plussklemmilt miinusklemmile ehk elektronide liikumisele vastupidist suunda. See kokkulepe on pärit ajast, kui aine ehitust ei tuntud, ega teatud missugused osakesed mis suunas liiguvad. See nn
mõju põhilised seaduspärasused. Praktikas kasutatakse sageli ampri kordseid mõõtühikuid: 3 kiloamper 1 kA = 1·10 A = 1000 A -3 milliamper 1 mA = 1·10 A = 0,001 A -6 mikroamper 1µA = 1·10 A = 0,000001 A -9 nanoamper 1nA = 1·10 A = 0,000000001 A. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, nõrka voolu sõltuvalt selle suurusest milli-, mikro- või nanoampermeetriga, tugevat voolu amper- või kiloampermeetriga. Taskulambi voolutugevus on veerand amprit. Auto käivitamisel on voolutugevus käivitis enamasti vahemikus 100...200 A. Taskulambipirni voolutugevuse sõltuvus ajast Voolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt suunda plussklemmilt miinusklemmile ehk elektronide liikumisele vastupidist suunda. See kokkulepe on pärit ajast, kui aine ehitust ei tuntud, ega teatud missugused osakesed mis suunas liiguvad. See nn. voolu tehniline suund on kasutusel ka praegu, sest paljud juhised (vasaku
mõju põhilised seaduspärasused. Praktikas kasutatakse sageli ampri kordseid mõõtühikuid: 3 kiloamper 1 kA = 1·10 A = 1000 A -3 milliamper 1 mA = 1·10 A = 0,001 A -6 mikroamper 1µA = 1·10 A = 0,000001 A -9 nanoamper 1nA = 1·10 A = 0,000000001 A. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, nõrka voolu sõltuvalt selle suurusest milli-, mikro- või nanoampermeetriga, tugevat voolu amper- või kiloampermeetriga. Taskulambi voolutugevus on veerand amprit. Auto käivitamisel on voolutugevus käivitis enamasti vahemikus 100...200 A. Taskulambipirni voolutugevuse sõltuvus ajast Voolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt suunda plussklemmilt miinusklemmile ehk elektronide liikumisele vastupidist suunda. See kokkulepe on pärit ajast, kui aine ehitust ei tuntud, ega teatud missugused osakesed mis suunas liiguvad. See nn. voolu tehniline suund on kasutusel ka praegu, sest paljud juhised (vasaku
mõju põhilised seaduspärasused. Praktikas kasutatakse sageli ampri kordseid mõõtühikuid: 3 kiloamper 1 kA = 1·10 A = 1000 A -3 milliamper 1 mA = 1·10 A = 0,001 A -6 mikroamper 1µA = 1·10 A = 0,000001 A -9 nanoamper 1nA = 1·10 A = 0,000000001 A. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, nõrka voolu sõltuvalt selle suurusest milli-, mikro- või nanoampermeetriga, tugevat voolu amper- või kiloampermeetriga. Taskulambi voolutugevus on veerand amprit. Auto käivitamisel on voolutugevus käivitis enamasti vahemikus 100...200 A. Taskulambipirni voolutugevuse sõltuvus ajast Voolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt suunda plussklemmilt miinusklemmile ehk elektronide liikumisele vastupidist suunda. See kokkulepe on pärit ajast, kui aine ehitust ei tuntud, ega teatud missugused osakesed mis suunas liiguvad. See nn. voolu tehniline suund on kasutusel ka praegu, sest paljud juhised (vasaku
mõju põhilised seaduspärasused. Praktikas kasutatakse sageli ampri kordseid mõõtühikuid: 3 kiloamper 1 kA = 1·10 A = 1000 A -3 milliamper 1 mA = 1·10 A = 0,001 A -6 mikroamper 1µA = 1·10 A = 0,000001 A -9 nanoamper 1nA = 1·10 A = 0,000000001 A. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, nõrka voolu sõltuvalt selle suurusest milli-, mikro- või nanoampermeetriga, tugevat voolu amper- või kiloampermeetriga. Taskulambi voolutugevus on veerand amprit. Auto käivitamisel on voolutugevus käivitis enamasti vahemikus 100...200 A. Taskulambipirni voolutugevuse sõltuvus ajast Voolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt suunda plussklemmilt miinusklemmile ehk elektronide liikumisele vastupidist suunda. See kokkulepe on pärit ajast, kui aine ehitust ei tuntud, ega teatud missugused osakesed mis suunas liiguvad. See nn. voolu tehniline suund on kasutusel ka praegu, sest paljud juhised (vasaku
annaabi.ee 
