Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
partersüsteemi tervikkäsitlusele. Väikeste parterite asemel hakati kasutama tunduvalt
suuremaid, suur parter jagunes vaid nelja iseseisvasse ossa. Parterite kujunduses hakati
kasutama pügatud vorme. Parteritesse tuli taimornament, väänkasvu- ja lehemotiiv ehk
renessansile omane arabeskornamentika. Vähehaaval tõrjus pukspuu senikasutatud lilled
peaaegu täielikult kõrvale; vahelejäävad osad värviti eri värvi liiva- või killustikupuruga, kasutati
ka sütt. Parterit ümbritses pukspuu- või lilleserv. Endiselt ümbritsevad partereid terrassijalgteed
ja nende taga olid galeriid või berceau'd.
Luxembourgi palee aed Pariisis (vt Aiakunst läbi aegade I, lk 91, 92). Lastud ehitada Henri IV
abikaasa Maria di 'Medici poolt aastatel 1615-1621, arhitektiks Salomon de Brosse. See on
praegugi üks Pariisi kuulsamatest ja meelepärasematest parkidest. Tänapäeval on see
vabaplaneeringuline, rekonstrueeritud aastal 1855.