Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Oponeeriva vaate pakkus Oskar Loorits, viidates eestlaste kuulumisele uurali rahvaste
perre ja nimetades eestlasi Ida vaimu lasteks. Villem Reiman ja Jaan Tõnisson
kõnelesid Eesti asendi dualismist, mis üheaegselt lahutab ja ühendab Euroopa kahte
poolt.
1931 esinesid Karl Pusta ja Jaan Tõnisson Rahvasteliidus avaldusega Euroopa
ühinemiseks. Euroopa Uniooni toetati aktiivselt julgeoleku kaalutlustel ja nn igavese
rahu ideedega seoses. Samal ajal oli Euroopa aga üks killustatumaid piirkondi
maailmas.
1930. aastail kõneldi ka Balto-Skandiast, st Baltiriikide ja Skandinaavia liidust.
Üldreeglina jäädi siiski Põhjamaadest eemale.
1930.a-te esimesel poolel hakati otsima nn oma teed ja seda, kelle eeskujul oma
orientiirid seada. Loomingu vastavale ankeedile vastas 27 tuntud kultuuri- ja
ühiskonnategelast, kes valdavalt arvasid, et orienteeruda tuleb enam kui ühele
kultuurile. Üldiselt olid haritlased allergilised diktatuurireziimide ja maade vastu.