väetamises ja on probleemiks eelkõige väljaspool kaitstavaid alasid. Kultuuristamine ohustab (ja on ajalooliselt mõjutanud) eelkõige aruniite. 9 · Killustamine Killustamine tähendab poollooduslike koosluste tükeldamist, mida võib põhjustada mitmesugune inimtegevus, millest sagedasem on teede ja ehitiste rajamine. Killustamise tulemusel tekivad endise tervikliku niiduala asemele mitu üksteisest eraldatud ja algsest väiksemat niidulaiku. Killustamisega kaasneb servaefekti negatiivse mõju suurenemine, väheneb niidualade sidusus. Ajapikku viivad need muutused liigikoosseisu muutumisele ja elurikkuse vähenemisele. Oht on suurem kuivadele liigirikastele kooslustele (eeskätt aruniitudele), kus arendustegevusi on lihtsam teha kui liigniisketel aladel ja kus inimtegevuse tulemusel niidukooslused on väikesepinnaliseks muudetud juba eelnevalt. Kaitstavatel aladel asuvate PLK-de killustumise peab välistama ala kaitsekord. · Ehitamine
tõsiseks märgiks, et äriteooria tuleb uuesti läbi mõelda. Tihti on ka ootamatud õnnestumised esimeseks märgiks selle kohta, et äriteooria vajab ümber mõtestamist. Selle üle, mis kujutab endast võimalust, saab tõepoolest otsustada vaid juhul, kui on olemas strateegia. Vastasel korral ei ole võimalik öelda, mis tegelikult viib organisatsiooni ihaldatud tulemuste suunas, millisel juhul on aga tegemist üksnes kõrvalekalde ja ressursside killustamisega. Ent millele saab strateegia toetuda kiirete muutuste ja täieliku määramatuse ajajärgul, millega maailm 21. sajandi alguses silmitsi seisab? Kas on olemas eeldusi, millele rajada organisatsiooni -- ja eriti äriettevõtte -- strateegiat? Kas sellised tõsiasjad on olemas? Tõepoolest, on viis nähtust, mida võib tõsiasjaks pidada. Ent need erinevad kõigest sellest, millega arvestavad praeguse aja strateegiad