aitasid kaasa kaubanduse arengule idamaadega, eurooplased liikusid rohkem, rüütlid said seiklushimu välja elada, idamaadest levisisid uued tavad ja kombed *Kasvas usuline vaimustus ja salliamatus, hakati juute tagakiusama, kaupmehed nägid neis konkurente MÕISTED Reliikvia- pühakutega seotud ese Katar- et kirik on saatana kätetöö Tsunft- käsitööliste ühendus Gild- kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas Feodaalne killusatus-olukord, kus kuningavõim nõrgenes ning riigid olid jagatud sisuliselt iseseivatex feodaal valdustex Indulgents- patulunastuskiri Ketser-usust kõrvalekalduja Kannupoiss- rüütli revlakandja ja saatja Bilda- vastukaalukatapult Rüütel- elukutseline sõjaväelane Turniir- sõjamäng Fabilood- värsivormilised lühilood Kuuria- paavsti õukond Kardinal- kõrgem vaimulik Legaat- paavsti erisaadik ja asemik Bulla- paavsti
Sõjakäigul Madalmaadesse saatis ta sõjaväge juhtima hertsog Alba. Madalmaade sõjaväge juhtis Oranie Wilhelm. 1581 kuulutasid Madalmaade 7 provintsi end sõltumatuks Hispaaniast. Millised poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised muutused toimusid pärast Lääne-Rooma keisririigi langemist? (uued riigid, feodaalkord, läänisuhted, pärisorjus ja naturaalmajandus, linnade ja kaubanduse allakäik, kultuuriline allakäik). Bütsantsi ja Frangi suurriigid. Feodaalne killusatus. Feodaalkord- kuningale kuulus võim kogu kuningriigis, ta jagas aadlikele/feodaalidele maid ja tiitleid. Suurfeodaalid (vürst, hertsog, krahv)- ülesandeks oli riigi sõjaline kaitse. Omasid vasalle (väikefeodaale) andisid neile omakorda maad, vasall andis truuduse vande. Väikefeodaalid (parunid)- neil olid oma talupojad ja mõis. Vasall pidi kaitsma oma isandat, pidi tundma rüütlikombeid ja olema sõjaväeteenistuses. Pärisorjus- feodaalse sõltuvuse
annaabi.ee 
