Ajaloo mõisted ja isikud
Vana-Vene hiilgeaeg saabus Vladimiri järglase jaroslav Targa ajal
Riigipiirid ulatusid Mustast merest Läänemereni. Muu hulgas langes tema kätte ka Tartu
(1030), pärast vallutasid eestlased tagasi. Riigi õiguskorra kindlustamiseks lasi jaroslav
koostada kirjaliku seadustekogu ,,Vene õigus". Seal oli nii slaavi tavaõigus kui ka Bütsantsis
kehtiva Rooma õiguse normid. Kiievi vürstid jagasid surres oma maavaldused poegade vahel,
siis tekitas see kodusõdasid. See viis killunemisele. Varsti oli vürst vaid valitsejanimetus,
tegelikult kuulus võim osastisvürstidele. Vene tuumikala kujunes põhja, kus oli kaks
tähtsamat võimukeskust : Vladimir-Suzdalimaa vürstiriik ja Novgorod. Vürsti peamise
sõjalise ja kohustusliku võimu tagaja oli druziina. Novgorod oli ammune slaavlaste ja
varjaagide tugipunkt, seal tõusis esile jõukas ja mõjukas kaupmeeskond. Linna juhtis
rahvakoosolek ehk veetse, kus domineerisid jõukad kaupmehed. Vürst valiti ainult sõjamehe