Muistne vabadusvõitlus
vabastamise kõrval peeti oluliseks ka lähinaabrite ristiusustamist. Sellest, kui tähtsaks peeti
Läänemere idaranniku rahvaste ristiusustamist, annab tunnistust vallutatava maa pühendamine
Neitsi Maarjale, kes keskaegse inimese silmis oli Jeesuse kõrval üks tähtsamaid kristlikke
pühakuid. Seni oli jõudude tasakaal Venemaa (kreeka katoliiklased) ja Euroopa (rooma
katoliiklased) vahel hoidnud kumbagi poolt ristisõjast tagasi, kuid seoses Venemaa
killunemisega 12. sajandil see tasakaal kadus ning läänekatoliiklased said võimaluse alustada
ristisõdu. Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12.
sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast,
mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma
sunniti
annaabi.ee 
