olid just need, mis kõitsid kõikide silmi. Ei midagi jõululikku sellisel ajal vaid hoopis suvisesed lilled ja sädelus. Ja lava peale oli paigutatud suurelt veel OMA JÕUL ja see läks kõik omavahel nii hästi kokku. Ei olnud erilisi elemente vaid selline rahulik ja neutraalne, mis omavahel tekitasid sellise hubase ja piduliku olemise. Kui sa tunned, et selles päevas ei ole enam mitte killukestki rõõmu ja naeru, siis ausalt, võta kätte ja mina Jan Uuspõllu kontserdile. Sa lihtsalt tunned kuidas energia sinus taas elule lööb ja naerulihased tööle hakkavad. Õhtu koju minnes tunned veel kuidas kõhulihased ja lõualihased on ikka veel haiged, sest täna sai tösist tööd tehtud naermisega. Tema etteasted on alati imelised. Isegi kui nendel läheb midagi valesti siis sellest ei ole võimalik aru saada, kuna ta suudab kõik nii prohvilt välja mängida.
Talle piisas vaid ette kujutada, et nad ei riiva teda, ja kuulid justkui muutsid oma trajektoori tema tahtel, kaldudeski kõrvale. ,,Lähme siit, Jerome." ,,Ei!" ,,Sa oled samasugune kui tema." Leegid olid sulgenud laste ja püssiga aadli tee, sulgumas ringiga viimase ümber. ,,Veel pole hilja, ma võin ta päästa." ,,See on ema eest." Elisa vaatas tähelepanelikult tema kaamet nägu, leeke peegeldavaid klaasistunud silmi ta ei leidnud neis kaastunnet, mitte killukestki. ,,Sa oskad vihata." Poiss pööras pead ja naeratas. ,,Nüüd olen ka mina koletis." Ja ta viskas põleva oksa, mida seni kramplikult käes hoidnud oli, mehe poole. Too viskus meeleheitlikult, kui mõni haavatud loom oma puuris, ja otsis olematut väljapääsu. ,,Lähme?" Nad pöörasid ringi ja hakkasid jooksma. Peagi lükkas Elisa end õhku ja jäi maast meetri kõrgusele lendama ta oli väsinud, kuid nii liikus siiski kiiremini kui jalgsi.
annaabi.ee 
