Prantsusmaa Võõrleegion
Oma
haiglasse sattumise kohta selgitab ta järgnevalt:
,.Juhtus, et käisime septembrikuus üle hulga aja jälle öises luurepatrullis. Olime kaheksa-
mehelise grupiga. Osa mehi oli võtnud viina ning seepärast liikumisel ka juttu rohkem kui
lubatud. Vaenlane muidugi kuulis meie tulekut ja ootas peidus. Varsti lendasidki granaadid.
Kohe said paar-kolm leegionäri raskesti haavata, kelledest üks kohe suri. Mina sain kiliud
reielihasesse ja põlveliikmesse. Sellest hoolimata võtsime lahingu vastu ning tegime oma
parima kuni abi kohale jõudis, keda olime raadio teel kutsunud. Nii olen siinses haiglas
(igavene hullumaja!) viimased kuud lamanud. Paar päeva tagasi lasti mind välja ning nüüd
luukan ringi puhkekodus. Muuseas otsustasingi selle sita juhtumi pärast mitte enam pikendada
oma teenistusaega."
Nagu Lillemaa on oma kirjades selgitanud, peab leegionär, keda Indo-Hiinasse saadetakse,
annaabi.ee 
