Selleks, et õppida, peab ta aga raha teenimiseks eratunde andma. Samal ajal tekib tal lähem tutvus proua Neideri tütre Emiliega. Nad armuvad teineteisse ja abielluvad. "Rohtaed" räägib ka loo sellest, kuidas inimesed võivad küll koos olla, kuid sisimas on nad siiski üksi. See käib eelkõige Juuliuse kohta. Tal on nii hoolitsev naine ja ei puudu ka lapsed, kuid sellest kõigest ei piisa vaimsel tasandil. Oma hingelt ja unistustelt jääbki ta üksikuks. Kilimitid saavad suure tragöödia osaliseks, kui Emmil sünnib surnud laps ning ta saab teada, et pole enam iialgi võimeline lapsi saama. Ühele naisele ei saa olla midagi jubedamat lapsekaotusest ja teadmisest, et ta ei saa enam kunagi lapsi. Emmi tunneb ennast oma mehe kõrval rumalana ning ta arvab, et tegelikult ta oma mehele ei kõlbagi. Sellest hoolimata püsis ta mis tahes olukorras Juuliuse kõrval, alati teda toetades. Tema suur toetus väljendub ka
Nad armusid teineteisse ja abiellusid. Et enda peret ära elatada, hakkas Juulius koolmeistriks. Mõne aasta pärast avaldas ta luulekogumiku ,,Kimbuke põllulilli", kuid see ei saanud suurema üldsuse tähelepanu osaliseks. Emmi sünnitas lapse kes oli juba sündides srunud ning ta ise jäi ilma võimalusest veel kunagi last saada. Raamatu teise jao tegevus jätkub juba 15.aastat hiljem. 1924 aastal naaseb Peterburgist Emiilie õde Anna, kes asub oma õde juurde ajutiselt elama. Kilimitid on võtnud endale kasvatamiseks kasutütre Liina. Varsti peale Peterburgist saabumist sünnitas Anna poja, kelle isa ta teadis ainult ise. Ta andis lapse oma õe perele kasvatada, arvates, et lapsega üksikul naisel on peaaegu võimatu elus läbi lüüa. Juulius ja Emmi olid sellega seepärast nõud, et nad tahtis peale kasutütre üles kasvatada kasupoega, pealegi kui lapsel on nendega veresugulus. Juulius oli juba koolis käies unistanud saada meheks, kes jääb ka peale surma inimese mällu