MUINASEESTLASTE
Harju, Järva, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Kesk-Eestis säilusid mõned
kihelkonnad (mõnede ajaloolaste arvates väikemaakonnad), sest nende asukoha tõttu olid nad
vaenlasele raskemini kättesaadavad ja nii polnud nad ühinenud ei naabermaakondadega ega
ka mitte omavahel. Sellised väikemaakonnad olid: Vaiga, Mõhu, Nurmekund, Alempois,
Soopoolitse, Jogentagana. Ühtset riiki veel eestlastel polnud.
Muinaskihelkond (Läti Henriku Liivimaa kroonikas ja Taani hindamisraamatus "kiligunda")
oli muinaseestlastel ühte hõimu kuuluvate inimeste ning ühiste majandus- ja kaitsehuvidega
külade või külakondade (Taani Hindamisraamatus "kylaegunda") liit, mida juhtisid üks või
mitu isandaks kutsutavat vanemat (Läti Henrikul "senior, senior provinciae").
Maakonnad Linnused Enam-vähem kindlaid 11.-12. sajandi linnuseid on Eestist teada
umbes 50, neist umbes pooled rajatigi alles sel perioodil. Sarnaselt siinsetele aladele oli ka
suurem osa Euroopa pisilinnustest puust