Friedebert Tuglas „Väike Illimar”
seasulu juures. Siis läks ta koopakünkale ning jälgis ümbritsevat loodust. Sinna tuli kass, keda
kutsuti Antsuks, kuid nagu linnas välja tuli siis oli tema nimi hoopiski Napoleon.
Kui Illimar koos isaga läbi mõisa läks siis tundus nagu oleks mingi rahvaste rändamine lahti.
Kõik läksid jaanitulele. Illimar ei pannudki tähele, et kui nad kohale jõudsid siis oli juba
pimedaks läinud. Jaanituli pandi põlema ja pillimehedki hakkasid mängima. Tantsimine käis üha
hoogsamalt ja kilgati kõvemini. Tiilik tantsutas kõiki tüdrukuid. Siis võeti ka Kaera-Jaan ette
ning tantsiti sedagi. Noored hüppasid eemal üle lõkke ja lasksid süsipüssi. Illimarile aitas juba
kõigest ning ta otsis isa üles. Kui nad kodupoole läksid käisid nende ees tülitsedes Härja-kaanu ja
Laka-Leenu.
Ema loputas eeskojas pesu ning Illimar pidi Johannese järele vaatama. Siis oli kuulda pillimängu
ning Illimar jooksis õuepeale. Juudid mängisid leierkastist muusikat ning nukudki etendasid