Alused ja vundamendid konspekt
väga väikesed.
Pinnaseosakeste liigitus nende suuruse järgi vt. lisa p. 2.1.
Pinnasevesi.
Pinnasevee põhiallikaks on sademed. Lisaks sademetele tungib niiskus
pinnasesse ka veeaurude kondenseerumise tagajärjel. Vesi liigub pinnases allapoole
kuni vettpidava kihini. Kui vesi kohtab teel savipinnase läätsi, moodustub ülavesi.
Vesi võib pinnases esineda seotult, vabaveena, jääna ja auruna.
S e o t u d v e s i esineb pinnases hügroskoopsus- ja kilevee näol.
Hügroskoopsusvesi sadestub pinnaseosakeste pinnale kondensaadina
(niiskus, mille kuiv pinnas imeb endasse õhust). Maksimaalne hügroskoopsus on
liivas kuni 1 % ja savis kuni 17 %. Niiskuse edasisel suurenemisel pinnases
moodustub kilevesi. Kilevee paksust mõõdetakse mikronikümnendikega. Kui see
ületab 0,5 mikromeetrit, tekib vaba vesi.
V a b a v e s i esineb pinnases gravitatsiooni- ja kapillaarveena.