Minu LÜG mälestusraamat
.. Seega nii ja naa. Aktus
jättis iseenesest hea tunde sisse, väga tore oli.
Eredaim mälestus LÜG pakkus meeletus koguses naerukrampe ja vägevaid
kogemusi, aga miskipärast tulevad mulle alati kooliajale tagasi mõeldes
ette kõigepealt kaks situatsiooni õppealajuhataja kabinetis. Kirjeldan ühte
neist: Koolis käis ülemaakonnaline mälumäng, tulijaid oli igast
vanuseklassist. Kuna LÜG-is on kohustuslik kanda sisejalatseid või
kilesusse, tekitas nii minus kui ka mõnes teises kaasõpilases nördimust, et
tulijad ei vaevunud siniseid sussikesi jala otsa suskama - meil olid jalas kas
17
sokid või sussid ning nende pläkerdamine võõraste ükskõiksuse tõttu ajas
kopsu veits üle maksa. Seega võtsime kahe tüdrukuga kilesussikorvid kätte
ning seisime esimese korruse vahekäigus, jagades võõrastele kilesusse. Kui
klassiõed väsisid ära, jäin ma ainsana treppide juurde tõmblema
annaabi.ee 
